Homöopaatilise aine määramine on sama ainulaadne meetod kui homöopaatiline ravi, kuigi ravitseja võib kasutada soovi korral kindlasti ükskõik millist tänapäevast meditsiinitesti või haiguse diagnoosimise viisi.
Kui homöopaat kogub objektiivselt ja subjektiivselt meeskonnalt kokku kõikvõimaliku teabe, moodustab ta sümptomite terviku põhjal sümptomipildi. Teavet täiendatakse sümptomite repertooriumit kasutades (vt akuutse juhtumi võtmise ja ravi peatükk) ning sobitatakse lõpuks infoga, mida on eelnevalt tõestamise käigus iga homöopaatilise aine kohta kogutud. Viimaks valitakse välja üks aine. Valimise hetkest alates kirjeldatakse juhtumit (ja tavaliselt ka patsienti) määratud ainest lähtuvalt. Seega võib ravitseja lausuda, et juhtum on “tõeline Phosphorus’eainepilt” või patsient on “tõeline Nux vomicatüüp.”
Sellist protsessi tuntakse aine määramisena ning meetod eristab homöopaatiat teistest meditsiinivormidest
Alljärgnevatel linkidel klikates nõustute kasutustingimustega.
